Nagu piisake verd su laubale .

On öeldud pole halba ilma heata . Tsiteerin üht ülihead raamatut .

Elame keerulises maailmas . Selles ei kahtle keegi. Ning ma olen kindel, et te kõik olete vaevanud pead samade küsimustega, mis keerlevad meie peades :

Kuidas on võimalik tunda elust rõõmu,kui maailm meenutab rohkem võitlusareeni ?

Kuidas lõpetada ponnistamine ja õppida hindama ja nautima , kõike seda mida me teeme?

Kuidas säilitada meelerahu, kui tunneme et tahaks jälle peaga vastu müüri taguda

Kuidas lõpetada muretsemine , kui maailm on täis salajaseid ohtusid ?

Me muretseme,me sipleme mõne kinnisidee küüsis või püüame lõputult kõiki , kõike enda ümber oma kontrolli all hoida .Nii vähe sellest, et püüame kasutult leida võimalusi ka mineviku muutmiseks . Me igatseme rahu,enesevalitsemist ja võimet elust rõõmu tunda,kuid võimalused seda saavutada on ammu purunenud unistus.Elurõõm on kadunud.Armastus on elu vastu nagu jahtunud.Miski on valesti, kuid mis ?

Ja ometi -kui teile nagu mullegi meeldib inimesi vaadelda, kuidas nad reageerivad muserdavale olukorrale erinevalt . Üks meeleheitel,teine aga säilitab meelerahu.

1 iidne tarkus .: " Tee on tasane , kuid milleks loopida oma teele kive ? "

Kõik me loobime oma teele kive.Ühest olen saanud aru kivide peal on ju raske tantsida.

Ussikese jaoks mädarõikas ongi kogu maailmas mädarõigas.

Kahjuks on paljud meist nagu ussikesed mädarõikas.Me näeme ainult seda,mida me oleme harjunud nägema .Ühiskond,mis enda arvates õpetab meile head,kuigi ei mõista tegelikult ,mis on hästi elatud elu , on õpetanud meid tahtmatult muretsema ning võitlema.
Lühidalt öeldes-elus on palju rohkem , kui silm näeb.. kui sa suudad ronida mädarõika seest välja .



Inimene rabeleb kogu elu,et
jõuda redeli ülemisele pulgale
ning lõpuks jõuabki,kuid avastab
siis,et redel seisab vale seina
najal.

tundmatu autor.

kui mõelda ainult: kui redel oleks õige seina najal tunneksime end iga pärast astutud sammu õnnelikuna,rõõmsamana,rahulolevana,helgemana jne . Ning oleksime võitlusväljalt tantsusaali.

mis kõige tähtsam -me avastame et elus on nii palju sellist, mille eest tänulik olla

Me avastame, et meie eesmärgid on osa mängust,mida me eluga mängima, mitte elu meiega ise.

EESMÄRGID POLE MEIE ELU,MEIE ELU ON PRAEGUNE HETK !

Me pole masinad,mis püüavad sihtmärki jõuda.Me oleme südames ja hinged,mis iga päeva igal ajalhetkel on võbelevalt seotud kõigi ja kõigega meie ümber.